Bagan 23-25/10/04

Niisiis olen omadega jõudnud Bagani - üks uhkemaid vaatamisväärsusi terves Aasias, kui mitte terves maailmas. Üsna pisikese maa-ala peale on laiali puistatud üle kahe tuhande ehitise, mida annab identifitseerida kui pagoodi või stuupat. Suurimad neist on uhked ja võimsad templid, väiksemad vaid varemejäänused. Enamik ehitisi on rajatud ajavahemikus 10-13 saj A D, valdavalt punasest põletatud tellisest. See paik on müütiline ja müstiline, eriti veel kui mitte süüvida, miks ja milleks ja kelle poolt see kõik rajatud on. Ma kahjuks ei jaksa enam. Koha miinuseks on tohutu turistide ja turismitöötajate konsentratsioon. Enamik söögikohti ja teid on rajatud just väljamaalaste tarbeks.

Vahepeal pole mahti saanud kirjutada....Istun jälle May Kha Lari hotelli terrassil ja vaatan alla tänavale. Ootan bussi, mis mind Pyaysse edasi viima peaks.

Teekond on üsna hästi välja joonistunud. Baganist Pyaysse bussiga...1 päev kohal...ja õhtul edasi bussiga Ngapalile ja sealt tagasi lennukiga 29/10 Yangoni. Muidugi pole midagi kindel ja kõik võib muutuda, aga suure tõenäosusega mängib nii välja.
Keeruline punkt on see Pyayst bussi peale saamine. Loodan, et õnnestub viperusteta. Ehk soovib keegi teine ka sedasi bussiga Ngapalile sõita. Muretsen natuke ette juba selle bussi peatamise pärast seal Newbridge junctionil...a noh...

Olemine on üsna nadi. Seedimisaparatuur on korrast ära. Raske öelda, kus ja mida täpselt ma halba sõin, aga eile õhtul India restoranis nimega Cafe Aroma vms tundsin lausa kivi kõhus ja see muudkui punnitas ja paisus ja üsna võimatu oli olla. Üritasin magada, aga see ei tulnud eriti välja. Läksin siis vetsu ja ajasin näpud kurku. Kogu pott ja selle ümbrus ujus sellest vürtsisegust, mille ma endale sisse olin ajanud. Kohutav oli olla. Arvasin õigeks viina peale juua ja kobisin magama tagasi.

Hommikul oli plaan 4 30 tõusta ning rattaga päikesetõusu Bagani kohal imetlema kimada. Ma ärkasin siiski ülesse. Väntasin pimedas bussijaama ja jõudsin sinna õigeks ajaks kohale. Ainult et...ei Lawrencet ega Staceyt polnud kohal. Lawrence ilmus siiski välja lõpuks. Stacey aga mitte. Sellest oli natuke kahju, sest Stacey oli meist parim navigaator. Mul on kuidagi pea väga hajevil olnud viimasel ajal ja orienteerumisega raskusi. Läksime siis kahekesi.
Olen Stacey ja Lawrencega ringi sõitnud jalgratastel Bagani pagoodide vahel viimased 2 päeva. Väga lahe naiste seltskond. Kõigil Canoni kaamerad ja puha :) Stacey on 25 aastane neiu Uus Meremaalt. Meenutab pisut Angelina Jolied, jämedama kondiga ainult. Elab fantastiliselt lahedat elu. Muudkui rändab mööda maailma ringi ja teeb igasuguseid erinevaid töid. Praegu õpetab ta Bangkokis väikelaste inglise keelet. Stacey oli Jaapanis töötades väga head soovitused saanud. Ta on olnud Jaapanis ja Nepaalis ja Indias ja Lõuna Ameerikas ja Lähis Idas.... Meeletu, mida mõni ikka oma 25 eluaastaga jõuab korda saata.

Stacey juhendamisel oli väga mugav Old Baganis ringi liikuda. Ta näis justkui pidevalt teadvat, kus me asume. Negatiivne - ma usaldasin teda ja ei vaevunud oma peakest eriti pingutama. See maksis täna hommikul kätte – eksisime Lawrencega pisut ära ja ei leidnud õigeks päikesetõusu hetkeks ühtegi head kohta.
Lawrence on selline ca 40 ringis olev daam Hispaaniast või Prantsusmaal. Kes nüüd sellest aru saab. Ta on üsna internatsionaalne ühesõnaga. Elab praegu Barcelonas. Ilus naine. Maratonijooksja. Kujutage ette.

Mul on küüntele valged laigud tekkinud. Kaltsiumist on vist puudus. Kuradi sitt on olla endiselt. Pea huugab ja väsimus on sees. Kell on saamas kolm päeval. Palavikku ei peaks mul olema. Loodetavasti läheb paremaks. Tunnen nii hellusest puudust. Tahaks, et keegi hoiaks ja kallistaks mu vaest vaevatud keha, silitaks pead ja valvaks und.
Täna saabusid hotelli üsna lahedad inglased. Üks kutt, kellega rääkisin tundus eriti tore olevat. Nad olid üsna hiljuti Nepaalis olnud. Seal oli tema hotelliga samal tänaval auto plahvatanud....

(Krt, mul tulevad mädamuna krooksud ülesse) Minu kaootilisest tekstist aimab suht edukalt, kui laiali mu peake tegelikult on. Ega seal eriti midagi ei toimu. (Krt kus see 15 00 buss on? Kell on juba 10 minutit üle)