Lahe on olla Eesti kohal 10 kilomeetri kõrgusel ja täita Tai immigratsiooni kaarti. See on selline papiropka kuhu tuleb märkida nimi ja igasugused numbrid, mis passis esinevad ja reisi eesmärk ja hotelli nimi ja kas tollitavat kaupa on või ei ole. Nüüd on lennuk juba ninaga Venemaa kohal ja edasi läheb teekond üle Pakistani ja India ja Bengali lahe ja Myanmari (!) ja ca 9 ja poole tunnise lennu järel olengi kõigi eelduste kohaselt Bangkokis. ETA on ca 13 15. Vahemaa Helsinki ja Bangkoki vahel ca 7800 km. Limpsin siin vaikselt likööri(et jääksin paremini lennukis magama) ja ootan, millal mu nina alt prügihunnik mustade nõude näol ära korjatakse. Istun kohal L48 akna all kolmeses reas. Minu kõrval on üks Hispaaniast pärit paarike. Väikesed ja trendikad, aga inglise keelt eriti ei räägi. Tunnen ennast suurena nende kõrval...ka väljaspool füüsilisi vorme.
Muidu tundub, et reisijate hulgas on Aasia päritolu inimesed enamuses. Lennuk ise on Boeing McDonnel Douglas MD-11. Teenindava personali hulgas tuvastasin kaks pilusilmset stuartit. Mõlemad on koolutanud endale kelmika futuristliku tuka ja näevad natuke “keanuriivsilikud” välja. Stuardessid on aga vanemad soome daamid, mitte enam kõige esimeses nooruses ja kõige paremas normis. Töö see-eest sujub nende kätes väga professionaalselt. Erilist silmailu nad aga ei paku... Lihtsalt tugevad ugrimugri naised. Nagu minagi :P